Intervjuu iseendaga

Detsembris ilmus minul ja Kaisal raamat "Kirju kodust." Raamatu tutvustamistuuril palusime inimestel saata meile küsimusi, mida tuuril saaksime teineteiselt küsida. Septembris on meie ühise lavastuse "Maailma Ilusaim Tüdruk," mille Kaisa kirjutas ja mina dramatiseerisin ning ühiselt lavale panime, tuur mööda Eestimaa lavalaudu. Võrust läbi Tartu, Karksi, Tallinna, Pärnu, jälle Tallinna, Viljandi Imavereni. See lavastus on meie ühiselt ette võetud töö ning ka seda soovin austada vastates neile varemsaadetud küsimustele, ainult Maailma Ilusaima Tüdruku võtmes.


Võtan mütsist st prillitoosist viis juhuslikku küsimust ja vastan neile ausalt:




Millises riigis tundsite end kõige mõnusamini ja kuhu läheksite igal ajal uuesti?


See pole küll selle lavastusega otseselt seotud küsimus, aga kuna me etendustel ka oma raamatu soetamise võimalust pakume, siis... mina olen käinud 48 erinevas riigis ja minule ei tule praegu küll meelde ühtegi riiki, kuhu me uuesti minna ei tahaks. Isegi, kui mõnest riigist on ebameeldivad mälestused, siis see ei ole riigi süü. Sellest, et oleme riigile taolist ülekohtut teinud, saime aru, kui teist korda koos Itaaliasse käisime. Esimene kord ei olnud meil seal tore ja arvasime, et Itaalia on nõme, aga tegelikult juhtus palju ebameeldivaid asju ühele ajale, mis asukohast ei sõltunud. Osadesse riikidesse ei lähe sealse poliitilise olukorra pärast, raske klimaatilise olukorra pärast, sõda jms võivad takistada meil riikidesse minna.


Kas lavastuses on kasutatud reaalseid situatsioone Tüdruku elust?


Jah. Lavastuses on reaalseid olukordi ja situatsioone Tüdruku elust. Me jälgime ühe inimese arengut läbi 5 erineva identiteedi, mida ta endale võttis, et kindlustada oma ellujäämine. Tema lugu jutustavad erinevad inimesed, kes temaga kohtuvad. Muidugi on lisatud natukene kunstilist tõde, aga kõik toetub reaalsele elule.


Kas kogute juba ideid järgmiseks lavastuseks ehk kas äkki mõlgutate mõtteid ka uuest lavastusest?


Jah. Me loodame, et ON teatril tuleb uus lavastus, mille Kaisa ja mina üheskoos teeme.


Millist lavastust maailmas soovitate kindlasti ka teistele?


Kaks erilist teatrikogemust tuleb esimesena meelde. Kambodžas nägime tsirkuse- ja kunstikoolis Phare Ponleu Selpak. Käepäraste vahenditega tehtud, hästi temporütmistatud, loopõhine akrobaatikalavastus, mida esitasid 15-20 aastased õpilased. Nende ridadest on läinud artiste ka Cirque de Soleili. See rõõm ja pühendumus ning leidlikkus, kuidas käepäraseid vahendeid ära kasutada, et teha kaelamurdvaid trikke, oli muljetavaldav.


Teiseks nägime Indoneesias Bali saare pealinnas Denpasaris Bali saare kunstifestivali. Bali saar on jagatud erinevateks kogukondadeks ja igas kogukonnas on üks rühm kunstnikke, kes terve aasta valmistavad ette esinemist sellel festivalil. Festival ei ole suunatud turistidele vaid saare elanikele. Läänemaiseid inimesi seal tihti ei näe ning etendused ei ole tõlgitud, aga kogemus oli vahetu. Eriti uhke oli vaadata kolme tüdrukut traditsioonilist tantsu tantsimas ning seda etendust vaatas mitutuhat inimest. Meie nende seas. Lisaks saime teatrisaalis näha kaasaegset teatrit. Kaasaegne teater vormiliselt ei erine traditsiooniliselt. Erinevus on sisus - traditsiooniline teater tegeleb jumalikuga ning kaasaegne ilmalikuga.


Muidugi ka Chalermkrung Royal Theatre (Sala Chaloem Krung) ehk Tai Kuningliku Teater Bangkokis. Sealne lavastus oli kingitus Tai eelmisele kuningale tema 60. valitsemisaasta puhul. Mängib vist siiamaani. Ma ei ole kindel.


Kas pidite palju "Maailma Ilusaima Tüdruku" lugu ümber kirjutama, et see lavale sobiks?


Jah. Kaisa kirjutas versiooni, kus kõik tegelased ka inimeste ette jõudsid. Meie praegune vorm nõudis selle monolavastuseks dramatiseerimist. Esimene ühine versioon oleks laval olnud arvatavasti 6 tundi pikk. Lisaks pidime loo ümber kirjutama selliseks, et Maailma Ilusaima Tüdruku lugu rullub lahti läbi teiste silmade, aga ikkagi jääb Maailma Ilusaima Tüdruku looks. Tagasiside alusel julgen arvata, et me selles ka õnnestusime.

-------------

Selline oli minu esimene intervjuu iseendaga. Lähen nüüd proovi ning kolmapäeval Viljandis Lennukitehases ning neljapäeval Imavere Piimandusmuuseumis ootame teid.


Alati teie

Siim Maaten