Vendade lapsed ei lase uuslavastusest loobuda

Kas mina olen valinud oma ameti või valis amet minu? Ma pean ausalt ütlema, et ei tea. Olen vastust proovinud kirjutada ühte pidi ja teist pidi, aga kumbki ei tundu piisav olevat. Ehk on see siis vastastikune - amet valis minu ja mina ameti samal ajal. Umbes nagu armastusega. Kui see oleks ühepoolne, siis poleks see ka jätkusuutlik.

Mitteinimhääli salvestamas. Foto Kaisa Roover

Sellepärast ma teengi seda mida ma teen - teatrit. Teatrikunsti. Mulle tundub, et iga uus lavastus, mille kallal ma tööle asun on keerulisem, kui ükski, mille kallal varem olen oma hammast proovinud. Isegi, kui võtan vastu otsuse, et seekord teen natukene kergema, võtan pikema ettevalmistusaja ja kasutan ära kõike seda, mis ma olen juba varem õppinud, olen ikka öösiti üleval ja katsun kõiki oma ülejäänud kohustusi joonele saada.

Mul on vedanud, et olen saanud teha lavastusi, mis võtavad minust kõik, mis ma olen ja natukene rohkemgi. Vastutasuks annavad nad minule ja (loodetavasti) paljudele neile, kes meie teatrit on näinud, midagi mida ei saa mõõta eurodes, liitrites ega minutites. See on see tunne, kus oled siin ja praegu. Terviklikkuse tunne. Mingi tühi auk, millest ehk ei olnud teadlikki, saab täidetud.

Seekord on ON teatris käsil monolavastus "Mitteinimene", mis räägib inimese tõusust maailma suurimaks loodusjõuks ja sellest, kuidas taolise jõuga vastutustundlikult ja jätkusuutlikult võiks käituda. Kaasautor ja -lavastaja Kaisa Roover on viimase aastaga läbi töötanud vähemalt kümme tunnustatud (loodus)teadlase poolt kokku pandud raamatut ning lugematul arvul artikleid, väljaandeid, intervjuusid, filme ja dokumentaalfilme. Mina olen põhjalikumalt uurinud umbes poolt sellest kogusest, sest minule jäi au tegeleda ka lavastuse korraldusliku poolega. Toetuste ning etendusvõimaluste leidmine ja kokkuleppimine. Lisaks enese vormiviimine, et nõudlikku rolli esitada.

Kliimamuutus tundub olevat väga tundlik teema tänapäeva ühiskonnas. Tihti tuleb ette teiste süüdistamist või iseenda kaitsmist ja ettevõtjad on hakanud ära kasutama nö rohelisemat majandust, mis on kliimamuutusest rääkimisele andnud ebameeldiva maitse. See tundub olevat nii tundlik teema, nagu tingimusteta emaarmastuse kahtluse alla seadmine, mida me "Maailma Ilusaimas Tüdrukus" tegime. Ometi on mõlemad väga aktuaalsed ja tähelepanu vajavad.

Ka minul on olnud raske leida põhjust, miks sellega tegelda, sest tundub, et me teame ju kõike, mis olukorra muutmiseks vajalik. Ma ei ole ainukene autor, kes teose kallal töötades on mõistnud, et tegelikult on olukord palju kriitilisem, kui ette kujutame. Aga kui kõik tundub nagunii peatpööritava kiirusega põhja minemas, siis miks üldse pingutada. Pigem tunda rõõmu ja lasta asjadel minna omasoodu. Mitte nii palju muretseda. Võtta kergemalt! Ei. Mina olen selle motivatsiooni leidnud, et meie lugu lavale jõuaks.

Ma leian end väga tihti olukorras, kus lähen endast välja, kui kellelegi tehakse liiga, kes enda eest seista ei suuda. Kui keegi piinab looma, lapsele tehakse ülekohut jne. Viimaste jõulude ajal mängisin oma vendade lastega ning kaks vanemat jätsid hooletusest noorima mängust välja ja see läks viimasele väga hinge. Ta muutus kurvaks, pisarad veeresid üle põskede ning ta istus üksi kööginurka. Mulle tuli meelde see, kui ma oma vennalt koolist tulles hoolimatult koduteel eest ära jooksin, sest tahtsin oma "ägedaid" mõtteid mõelda. Mulle tuli ka meelde, et see on üks asjadest, mida ma kõige rohkem kahetsen.

Vanemad lapsed võtsid väikse uuesti mängu, muutusin nende turnimispuuks, tundsin rõõmu, aga jäin ka mõtlema. Ma käitun jälle samamoodi, kui varem. Mõnikord ollakse teadlikud ja ei hoolita, aga kui ei olda teadlik, siis ei saa ka hoolida. Minul on teater, minul on hääletoru, mida ma saan kasutada, et anda teadlikkusele võimalus ning minul oli raskusi leida sisemist motivatsiooni materjaliga tegeleda, kui minuga mängivad lapsed, kellelt oma teadlikusest hoolimata võtan võimalusi kergematele homsetele. Kas ma siis ei hooli neist? Miks ma neid raskuste eest ei kaitse? Kas ma ei taha neid aidata ainult sellepärast, et kardan tundlikul teemal lavastust teha? Kuidas ma vaatan neile silma, kui nad tulevad minu juurde ja küsivad, kui sa teadsid, siis miks sa midagi ei teinud?

Mõnikord ollakse teadlikud ja ei hoolita, aga kui ei olda teadlik, siis ei saa ka hoolida. Kui teil on keegi kellest te hoolite ning soovite võimalikult palju homseid, siis tulge teatrisse vaatama "Mitteinimest". Võib-olla te ei nõustu sellega, mis seal räägitakse ja hakkate vastu vaidlema, aga see on juba samm lähemale võimalusele hoida neid, keda armastame, on nad siis kaaslased, sõbrad, lapsed, loomad või loodus. Kui teised lähevad, siis lähevad ka inimesed. "Mitteinimese" esietendus 15.03.2018 Teoteatris Tallinnas.

Etendused:

21.03.2018 ja 22.03.2018 Teoteatris Tallinnas

19.04.2018 Kuressaare Linnateatris

25.04.2018 Pärnu Kultuuriklubis Tempel

26.04.2018 Viljandi Lennukitehases.

Etenduste algus kell 19:00 ja pikkus 45 minutit.

Piletid peagi piletilevis või saadaval enne etendust kohapealt. Teotajad: Eesti Kultuurkapital ja Bois MM.