Lastetu eestlasest feminist!

Tean, et maailmas käivad asjad kiiremini, kui teinekord jõuan reageerida, aga kui nädal aega hiljem ikka veel hinge närib, siis pean õigeks suu puhtaks kirjutada.

Esiteks, kutsun ennast uhkusega feministiks. Teiseks, olen üle kolmekümne aastane uhke eestlane, kel pole lapsi. Minu enda elukogemus maalt ja linnast, Eestist ja mujalt, inimestega suhtlemisest ja raamatutest lugemisest, teadustöödest ja arvamustest, tööst ja vabast ajast, ülikoolist ja elukoolist on teinud minust inimese, kes ise valib, et olen lastetu eestlasest feminist. Kolmandaks, mulle lapsed väga meeldivad. Oma vendade lapsi (ja oma vanaemasid) igatsen ma kõige rohkem, kui ma Eestis ei ole.

Eelmine nädal jäid feministid tule alla, nagu nad oleksid mingisuguse uue asjaga välja tulnud, mida nad tegelikult ei ole. Üks nende seast mainis avalikult, et maailmas on liiga palju inimesi ja on olemas inimesi, kes sellepärast loobuvad laste saamisest. Feministid ei ole need, kes antud liikumise on välja mõelnud ja ainult nende seas pole inimesi, kes mainitud valiku mainitud põhjustel teevad. Küllap on need inimesed kuulnud/lugenud (rahvusvaheliste) ajaloolaste, sotsiaalteadlaste, bioloogide, geograafide jt töid või on kolmanda allika kaudu nendeni jõudnud teadlaste avastused, mille hulgas on tõik, et inimene suure tõenäosusega sööb ennast väljasuremisse. Kahjuks läheb inimese väljasuremisega kaasa palju teisi liike. (Tegelikult ennustatakse niipidi, et inimene viib paljud teised liigid väljasuremisse, millega kutsub esile iseenda väljasuremise). Iga uus inimene väärib samasuguseid hüvesid, mis nende eelkäijad, aga need hüved nõuavad ressurse ja Maa ressurid on piiratud. Kui inimesi on rohkem, siis kulub ka rohkem ja inimesed paljunevad eksponentselt, seega...

Kindlasti ei pea lapsed ega nende vanemad tundma, et keegi neid nende olemasolu või sünnitamise pärast süüdistaks. Ülerahvastatuse olukord on keeruline ja mugavaid lahendusi keerulisele olukorrale ei ole, aga kui keegi proovib teisi või nende teiste järeltulijate jaoks elu kergemaks teha, ise mitte lapsi saades, siis miks peaks nende vastu viha kandma? Praegu on maailmas 90% kõikidest maismaa ja mereloomadest, kes kaaluvad rohkem kui kaks kilo, kas inimesi teenindavad või toiduks olevad koduloomad või inimesed ise. On siililegi selge, et sellise vahekorra jätkumisel või veel enamgi tasakaalust väljaminemise korral bioloogiline mitmekesisus, mis on elu aluseks, sel sinisel planeedil, kannatab katastroofiliselt. Kui elu alus kannatab, siis peab osa elust ära kaduma.

Aga hea, et seda uudist jagatakse ning tekitab arutelu. Ka need, kes pole olukorrast kuulnudki, saavad võimaluse kogeda, kuidas on veel võimalik seda maailma näha, milles me kõik koos elame. Aga neid feministe jt inimesi, kes ökoloogilise jalajälje vähendamiseks lapsi ei taha saada, ei ole õige inimliigi väljasuretamises süüdistada. Pigem võiks neid toetada, sest nad annavad endast parima, et luua teiste lastele hõlpsamat tulevikku. See on isetu ja see on ilus, aga kas ma ise suudan igaveseks lastetuks jääda, ma ei tea.