Teaduse populariseerimisest

Praeguseks on tõe ja vale piir muutunud üha hallimaks. Räägitakse ”tõe järgsest ajastust” ja muust sellisest. Millest iganes võidakse esitada valeinformatsiooni ja väljamõeldud tõdesid, nagu need valed oleks täiesti aksepteeritavad. Sest hoolimata nimetusest on need valed.

Praegu, kes iganes võib hakata asjatundjaks nuppe vajutades. Näiteks isehakanud, paar kursust läbinud toitumisnõustajad. Ja kõigi arvamust peab kuulda võtma, et iga pool seisukoht saaks esindatud.


Selle kõige ebakindla informatsiooni pöördes, inimesed on halvasti varustunud selgitama välja, millesse siis üldse uskuda ja milles oleks isegi natukene tõde. Kuidas teha vahet tõel ja valel? Mõte sellest, et tõde enam pole olemas, peab aga ümber lükkama. Igaüks on võimeline õppima vastama küsimustele, kuidas selle või mõne teise asja kohta saab teada, kas see on tõde või vale. Tegemist on oskusega mis on võimalikud igale ühele. Aga see nõuab inimeselt rohkem kui kunagi varem, näiteks tähelepanu ja vanadest harjumustest välja astumist.


Esimaabiks aitab kriitiline mõtlemine, mis ei tähenda seda, et peegeldad kõike oma kogemuse ja teadmiste järgi, vaid kriitiline mõtlemine tähendab seda, et inimene uurib korralikult ja süvitsi asja, ennem kui moodustab sellest arvamuse. Kriitilise mõtlemise 5 käsku on järgmised:


1. Väldi liialt üldistamast!

2. Kontrolli väited! Kas need põhinevad tõele?

3. Mõtle loogiliselt! Ole ettevaatlik valetõlgendustega!

4. Ole ettevaatlik põhjendamata analoogiatega!

5. Mõtle teaduslikult, aga pea meeles ka teaduse piiranguid!


Teadus ei tooda kindlaid vastuseid, vaid tõenäosusi. Me ei tea 100% kindlusega, et päike tõuseb homme hommikul, aga peame seda väga tõenäoliseks selle põhjal mida teame praegusel hetkel sellest maailmast. Sellest hoolimata, et isegi teadus ei paku kindlaid vastuseid on see tõde ja vale otsides pädevam kui subjektiivne kogemus. On hea meeles pidada, et teadus ei suuda lahendada moraali küsimusi, seda teevad näiteks filosoofia ja kunst.


Soomes jagas Helsingi Ülikool hiljuti teaduse populariseerimise eest J.V. Snellmanni (6000€) auhinna tööstus-matemaatik Samuli Siltanenile. Ta käib erinevatel sündmustel jagamas teadust. Talle meeldib esineda ja suhelda oma publikuga. Tema väljunditeks on esinemised koolides ja konverentsidel, lisaks sellele, tal on oma Youtube kanal ”Samun tiedekanava”. Aga kõik teadlased pole, ja ei peagi olema nagu Samuli Siltanen. Olen kokku puutunud paljude teadlastega kes kõige meelsamini teevad teadust ja ei taha tegeleda selle suure publiku ette toomisega personaalselt. Tore on, kui selline auhind premeerib teadlastes tärkavat esinejasoont. Miks tavalisele inimesele võiks olla oluline teada tööstus-matemaatikast võib vaadata näiteks selles videos milles Samu seletab ära natuke foto töötluse matemaatikat.

Üks huvitav Rootsi organisatsioon Gapminder tegeleb statistika huvitava esitamisega ja kasutab seda, et lükata ümber illusioone mis inimestel on sellest maailmast kus me elame. Nende lööklause hetkel on:”Almost nobody knows the basic global facts!” ehk ”Peaaegu keegi ei tea maailma põhifakte!” Tegemist on pereorganisatsiooniga ja pean tunnistama kui selle asutaja Hans Rosling hiljuti suri siis mina leinasin nagu mõned leinavad popstaare. Nende netilehel https://www.gapminder.org/ saab teha huvitava inglisekeelse testi oma teadmiste kohta ja seal on palju fakte ja statistikat väga nauditavalt esitatud.


Kuna oma iidolite jalajälgedes on tore sammuda ja jutuajamised pärast ”Mitteinimene” etendusi on olnud väga viljakad, siis me jätkame arendamast ”Mitteinimese” ümber nö. tootemaailma, aga kaubandusest on asi väga kaugel. Loomulikult otsime pärast aprilli etendusi veel kohti kus tuua ”Mitteinimene” uuesti lavale. Anname nendest Teile rohkem teada kui asi on piisavalt edenenud! Põnev!