Trenn võiks lõbus olla!

Tähelepanelik sõber: "Kas sa ei tunne ennast tõukerattal kümneaastase jõmpsikana?" Siim: "Ei! Kuigi ma väga tahaks."

Mul on nüüd tõukeratas. Ise ostsin, kui Tallinnas "Peatumine Ristteel" proovides osalesin. Tallinna kesklinn tundus auto jaoks liiga pisike, jalgratas tundus olevat veidi kohmakas ja liisk langeski tõukekale või siis tõuksile, nagu mu venna lapsed seda kutsuvad. Poole tunnine jalutuskäik minu Tallinna ööbimispaigast Linnateatrisse näiteks muutus otsekohe kaheksaminutiliseks. Erinevalt jalgrattast ei aja tõuks ka higistama.

Nüüd on minu käest küsitud, kas piinlik pole. Miks? See on optimaalne. Helsingis on mul väga mugav ringi liikuda. Liigun metroo, busside ja trammidega. Tõuksi saan kokku pakkida ja siis võib selle võtta ühistransporti. Poe ukse taga ei pea ratast lukustama, heidan rihmaga üle õla ja nii lihtne see ongi.

Müüja ütles pärast tõuksi ostmist, et nüüd muutub elu palju tervislikumaks. Ma pole päris kindel - enne jalutatud vahemaad ma nüüd (vaba)veeren. Aga kümneaastaseks tahan ikka. Mul oli siis ka tõukeratas (või oli see nooremana), millega ma sihitult hoovis edasi-tagasi kimasin. Muretult, mitte mingi eesmärgiga ja arvatavasti isegi suuga erinevaid kimamishääli tehes. Tõukerattaga sõitmine polnud optimeeritud ega eesmärgistatud. See oli lihtsalt tore! Samade inimestega, kes mu kümneaastase enesetunde pärast mure tundsid, keskustelu edendades tuli teemaks, et tervel koosistunud kambal, kelle keskkoolist vähemalt poolteist kümnendit möödas, on oma kehaga mingi mure. Kel valutab siit, kel sealt. Kel lööb süda liiga kiiresti, kes hakkab väga kergesti higistama. Kes ei saa magada, sest selg valutab. Kes käis alles (paar aastat tagasi) põlveoperatsioonil. Eluvaldkondi millega vestluses osalenud tegelevad, oli äärest ääreni. Nii istuvaid, kui istutavaid, kui tõstvaid, kui jooksvaid. Igaüks meist tõdes ka seda, et kui me ennast natukene treenime, siis on lihtsam olla. Kergem. Vabam. Osad istujad teevad joogat, mõned istujad võimlevad, istutajad ronivad mööda seinu üles ning nii istujad, tõstjad, kui jooksvad proovivad vähemalt 7-8 tundi öösel magada. Kuidas kellelgi võimalik on ja mis kellelegi meeldib.

Minul on õnnestunud leida see eesmärgistamata tegevus, mida mulle lihtsalt meeldib teha. Mis pole optimeerimise eesmärgil tore ja ma lihtsalt lõbutsen ning saan olla jälle kümneaastane. Ausaltöeldes vürtsitan nüüdki oma treeninguid erinevate häälitsustega. Mulle meeldib mängida korvpalli. Kasvõi üksi. Mulle meeldib ronida ja hüpata ja rabeleda. Selleks olen endale kokku korjanud nö treeningplaani.

Esmaspäev: keharaskusega treening ca 1 tund. Kerged liigutused ja palju korduseid. Kükid, hüpped, kätekõverdused või nende kombinatsioonid. (Vajadusel võib leida vihjeid Convict Conditioning raamatust või Freeletics vidinast).

Teisipäev ja kolmapäev: individuaalne korvpallitreening. Põrgatamine, viskamine, jooksime jne jne. Selline korvpallitrenn, kus tegelikult korvi pole alati vajagi. Niisama põrgatades saab ka mõnusasti rabeleda. Näidistreening korviga lisas.

Neljapäev: sõpradega korvpalli mängimine üks kuni kaks tundi

Reede: vt esmaspäeva.

Iga päev proovin ka oma pisikese 5 kg kaaluva koeraga sörkimas käia. Ta on nii pisikene, et 2,5 km sörgime ühes tempos ja viimased 500 meetrit on ta minu süles. Iga päev seda siiski kahjuks ei juhtu. Lisaks proovin ka vähemalt 10 minutit iga õhtu joogat teha ehk venitada ja võimelda (Yoga with Adriene).

Loodan, et igaüks leiab endale kunagi midagi, mida talle meeldib teha ja siis ehk valutab see miski kuskilt natukene vähem. Lisa: Siimu individuaalne korvpallitreening. Timerile 45 minutit jooksma (kasutan telefonividinat nimega IntervalTimer). Kõrvaklappides meeleolule vastav muusika (Spotify). Ringtreeningu põhimõttel ehk kui kõik harjutused on läbitud, siis alusta otsast, kuni aeg otsa lõppeb. 1. Viska pall enda ette õhku ja püüa kõva plaksuga pall kinni. 10 korda.

2. Korvile lähedal. Hüppa kolm korda pall käes kergelt edasi-tagasi ja neljandal korral viska korvi. 10 korda.

3. Keskpositsiooni vise põrgatuselt. Kummagi käega 5 õnnestumist.

4. Seitsmest erivast kohast kaks kolmepunktiviset.

5. Kohapeal tugevad pallipõrgatused jalge vahelt läbi. 10 korda edasi-tagasi. Nii parem, kui vasak jalg ees.

6. Palliga kaks korda tugevalt põrgatades edasi joosta ja siis järsk tagasipõrgatus. Kätevahetus ja korda. 10 korvpalliväljaku pikkust.

7. Kolmepunkti joone tagant sammudelt vise. Kummagi käega 5 õnnestumist.

8. Viska pall vastu korvilauda ja püüa pall võimsa hüppega kinni. Siis viska pall võimsa kahelt jalalt hüppega korvi. Kui oled võimeline, siis suru see pall korvi. 10 korda! Tervist

Siim