Minu lemmikfilmid top 5

Otsapidi ongi kätte jõudnud sügis. Öösiti on juba jälle pime ja aegajalt sajab jahedat vihmagi. Suurepärane võimalus pugeda teki alla ja vaadata filme. Tore on vaadata vanu lemmikuid, aga mõnikord võib elamuse saada ka täiesti uuest filmist. Ehk leiad siit nimekirjast mõne, mis on kahe silma tahtlikult või tahtmatult kahe silma vahele jäänud. Minule on nad igatahes elamusi pakkunud ja seetõttu jagangi oma praeguse hetke lemmikuid.


5. Mononoke-hime (Princess Mononoke) Hayao Miasaki (1997) (Metsal on hinged! - Siimu pakutud eestikeelne pealkiri)


See on hästi ilus joonisfilm. Otse jaapani keelest tõlkides oleks pealkiri "Metsakoletis Printsessiga." Koletis nimes vihjaks justkui millelegi hirmsale ja printsess ilusale. Õnneks pole kõik nii lihtne. Metsa vahel üles kasvanuna tundsin selles filmis ennast mitu korda ära.


4. To Kill a Mockingbird (1962) Robert Mulligan (Hea olemise (elu)kool)



Ma loodan, et lugejad teavad, kes on Harrison Ford. Mina elasin meeletul kaasa tema kehastatud seiklejale Indiana Jonesile. See pidavat olema Harrison Fordi lemmikfilm. Seda ainust Lee Harperi raamatut, mis tema elu ajal kirjastati ja mis talle ka Pulitzeri auhinna, lugedes mäletan enda peas tagunud mõtet, et kõik inimesed, kes kunagi peaksid lastega tegelema, peavad seda raamatut lugema. Filmiga on peaaegu sama lugu. Pereisa ei pigista silma kinni, ei võta ette kergemat teed, sest lõpuks vaatavad ju tema lapsed alati tema poole.


3. Angst Essen Seele Auf (Fear Eats the Soul) Rainer Fassbinder (1973) (Hirm närib hinge seest)



Seda filmi soovitas minule üks hea sõber. Ilmselgelt olin (ja olen siiani) sellest filmist liigutatud/mõjutatud! See ei oleks minu lemmikfilmide edetabelis 3. kohal! Ma oleksin õnnelik, kui maailmas oleks selliseid lugusid vähem ent ilmselgelt niipea positiivset muutust ei tule. Ent kui rohkem inimesi vaataks seda Fassbinderi filmi, siis võib muutus tulla palju kiiremini. (PS! Kui Ugala teatris sama filmi järgi lavastus tehti, siis vandusin kurja, sest nad tõid lavale materjali, mida mina tahtsin tuua, aga samas olin õnnelik, et taolise loo jutustamise vajadus on Eestis rohkematel, kui ainult minul!) Kui keegi küsiks minult, misasi on kunst, siis ütleksin, et see film on minu jaoks kunst.


2. Sileni (Lunacy) Jan Svankmajer (2005) ("Kes ütles, et ta hull on?")



Aastal 2005 või 2006 olin vabatahtlik filmifestivalil Tallinnas. Sain pääsme seansile ja nägin just seda tšehhi režissööri filmi tervest ja heatahtlikust noormehest, kelle arstid hulluks tembeldavad ja hullud terveks peavad. Kuskohas jookseb piir ja kes otsustab? Mitu aastat otsisin seda filmi, sest pealkiri ununes kohe. Nüüd on see üles leitud ja korduvalt läbi vaadatud. Olgugi, et loojutustamise viis on ootamatusipakkuv ja visuaalselt väljakutsuv, on lugu lihtsasti jälgitav ja arusaadav... ja ikkagi leian igal vaatamisel midagi uut.


1. Hombre Mirando Al sudeste (Man Facing Southeast) Eliseo Subiela (1986) (Tulnukas?)



Viis viimast Jaapanist läbi Ameerika Ühendriikide, Saksamaa ja Tšehhi otse Argentiinasse. Hullumajas on kinni mees, kes on tulnukas.


Ilusat lõppevat suve ja peagi algab uus teatrihooaeg. Istun praegu Haapsalus oma voodiveerel ja homme jätkuvad Haapsalu Valge Daami päevade jaoks pühendatud lavastuse "100 Valget Daami" proovid. Kui filmivaatamisest ära väsid, siis tule ja vaata. Etendused Haapsalu Piiskopilinnuses 24.-26. augustini.